läbilaskevõime on vaid ligikaudu 50% teoreetilisest, igale seadmele peale kirjutatud sidekiirusest. Seega 11 Mb/s raadioliidese sidekiiruse puhul võime rusikareegli järgi arvestada, et reaalne failide ülekandmiseks kasutatav side käib kiirusega umbes 5,5 Mb/s, 54 Mb/s raadioliidese kiiruse puhul aga 27 Mb/s. Kasulik on teada ka tõsiasja, et uue standardi 802.11g paljukiidetud tagasiühilduvus standardiga 802.11b röövib samuti täiendavat ressurssi, kuna segarezhiimis (mixed mode) töötav 802.11g ühe raadioliidesega pääsupunkt suudab läbi lasta vaid 18 Mb/s. Süvenemata väga põhjalikult sideteooriasse, mainigem siinkohal vaid, et põhjuseks on edastuseks ettenähtud ajapilu kestuse erinevus (802.11a/g puhul on see 9 µs, 802.11b puhul aga 20 µs). Tagasiühilduvus saabki toimida vaid seetõttu, et 802.11g on suuteline töötama ka 20 µs pikkuse ajapiluga.
vähesel määral puhkeolekutaseme. 2. Tempovastupidavus Anaeroobse läve tõstmiseks tehtava treeninguga arendatakse tempovastupidavust. Treeningu intensiivsus ei tohi ületada märgatavalt anaeroobsele lävele vastavat intensiivsust. Anaeroobne lävi näitab eelkõige laktaadi eemaldamise mehhanismide võimsust. 95 3. Maksimaalne vastupidavus Aeroobses-anaeroobses e. segarezhiimis tehtav maksimaalse hapniku tarbimise treening on maksimaalne vastupidavus. Nimetatakse ka aeroobseks võimsuseks. Maksimaalse vastupidavuse taseme saavutamiseks on vaja energiat toota ka anaeroobselt, kuid aeroobne energiatootmine on prevalveeruv. 4. Laktaatne kiiruslik vastupidavus Mõjustades anaeroobseid laktaatseid mehhanisme (laktaadi maksimaalset tootmist või laktaadi talumise võimet) arendame laktaatset (kõrge laktaadi kontsentratsiooniga) kiiruslikku
annaabi.ee 
