KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
neerima, keeglit veeretama või kontserti kuulama. Rannas ei toimunud sel ajal mitte
midagi. (Aller 1977: 1315)
Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1919. aastal ei olnud tegelikkuses veel selge, milline
suund võetakse. Loodi küll haljastus- ja kuurordikomisjon, kuid 1924. aastani oli ranna-
30
piirkond vaikne ja linnal oli mõte anda kuurordimajandus erakätesse. Siis katsetati
Tallinna eeskujul Raekülas esmakordselt segaranda. Tallinnas tehti segarand juba 1923.
aastal. Päris segaranna sai Pärnu keskranna näol alles 1925. aastal. Sellest hetkest algas
tõeline rannaelu ja pruuniks päevitamise kultuur. (Schmidt 1986: 69) Seetõttu hakati
tegema liivarandu, liiva veeti randa nii käsitsi kui ka hobusega. Kuni 1940. aastani oli
Pärnu rannas ainult märgliiv, sest puudus tehnoloogia ranna täitmiseks piisaval määral,
et pealmine liivakiht saaks kuivaks jääda. Seni oli maapind madal ja vesine. (Kask et al
annaabi.ee 
