Kahepaiksed ja roomajad
karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel.
Toituvad ka maismaal. Talvituvad veekogu põhjas või maismaal.
o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal
ainult leitud Tartust.
o Tiigikonn – kuni 8 cm
o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm.
Elab meil segapopulatioonides koos tiigikonnaga.
Sugukondlased: kärnkonlased
Peamiselt maismaal, vaid kudemise ajal vees. Kudu on nöörina.
Liigid: harilik kärnkonn, juttselg-kärnkonn ehk kõre, rohe-kärnkonn.
o Harilik kärnkonn – kuni 15 cm pikad, Euroopa suurim. Krobeline nahk,
halvamaitseline nahaeritis ja silmataguste paratoidnäärmete eritis kaitsevad kiskjate
vastu. Hääl on lühike ja vaikne krooksumine. Eestis on kõikjal levinud. Öise
eluviisiga.
annaabi.ee 
