Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
asundused eestlastega segi5. Tegelikult oli Omi asundustes puhtaid eesti külasid vähe,
peamiselt elati koos teistest rahvustest luteri usulistega.
Tänaseks on pilt suuresti muutunud: külasid on tekkinud ja kadunud, asundustest on
saanud paljurahvuselised külad, kus suhtluskeeleks on vene keel. Arvatavasti on algusest
peale sõlmitud abielusid eri rahvusest luterlaste vahel, kuid hilisemal ajal sagenenud ka
mitteluterlastega abiellumine ning segaperekondades on saanud enamasti kodukeeleks
vene keel. Ometi kuuleb eesti keelt veel üsna tihti. On märkimisväärne, et Siberi
soomlased, lätlased ja volgasakslased on eestlastega ühes külas kõrvuti elades sageli
omandanud eesti keele, eestlased aga üldjuhul teiste naabruses elavate luterlaste keelt ei
valda. J. Viikberg peab siin otsustavaks eestlaste kompaktsust ning omakeelset
külaühiskonda, mida teised vähemusgrupid on respekteerinud 6. Volgasakslaste puhul