Orkestrite liikumisest XIX sajandil
5
kaasaegsed polnud koosseisude määratlemisel alati täpsed. Kui pasunakoor oli ilmselgelt
puhkpilli orkester ja segapillide koor vastas samuti tegelikule sisule, siis viiuli- või keelpillide
kooris mängisid vahel ka puhkpillid.
Keelpillidest olid kõige levinumad viiulid, alte ja tsellosid oli vähem. Kontrabassi
puudumisel täitis bassi funktsioone tsello, segaorkestrites aga tuuba või tromboon.
Puhkpillidest olid käibel kõikvõimalikud puhkpillid põhihäälestusega C, Des, D, Es, E, F, G,
A ja B. Häälestuse muutmiseks kasutati erineva pikkusega kroone ja poognaid..
2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega
Tabel 3 Orkestrid alluvuse järgi
Linnades Maal
annaabi.ee 
