lahus, üleküllastunud lahus, ------Mida tähendab lahustamine? tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga). ------Mis vahe on keemilisel reaktsioonil ja lahustamisel? Ei teki uut ainet ------Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? 1. – Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. – Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid). ------Mida näitab segamisreegel? Segamisreegel on matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel. ------Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga, siis • Segamise reegel: a•x:100 + b•y:100 = (a+b)•z:100 a•x+b•y=(a+b)•z ------Mis on kontsentratsioon? Kontsentratsioon näitab mingi
n Cx = (100%) n+N n lahustunud aine moolide arv N lahusti moolide arv CN normaalsus (n, N) lahustunud aine ekvvalentide arv ühes liitris lahuses ekv m m CN = = ekv = V E V E E ekvivalentmass II Segamisreegel Vaja segada: a grammi lahust A kontsentratsiooniga x % b grammi lahusega B kontsentratsiooniga y % Saame: [c grammi lahust C] kontsentratsiooniga z % a x b y (a + b) z + = a x + b y = (a + b) z 100 100 100 Veega lahjendamisel: ax = (a + b) z b vee mass
mool = mool 3. Avaldised võrdsustatakse ja lahendatakse. Lahuse massiprotsendi ja molaarse kontsentratsiooni omavaheline seos Kasutatakse kombinatsiooni valemitest. Kuna lahustunud aine mass (maine) on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, saab valemite paremad pooled võrdsustada: Valemist saab leida kas CM või C%, kui kõik ülejäänud suurused on olemas. Lahuse maht 1000 cm3 (ehk 1 dm3) antakse ette. Segamisreegel Lahuste lahjendamisel lahustiga ja kahe või enama erineva kontsentratsiooniga lahuse segamisel saadava lõpplahuse kontsentratsioon arvutatakse segamisreegli abil. Olgu vaja segada a grammi lahust A (kontsentratsiooniga x%) b grammi lahusega B (kontsentratsiooniga y%) lõpplahuse (kontsentratsiooniga z%) saamiseks. Gaasid Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises
-Lahustamisel segad tahke, vedela või gaasilise aine lahustiga. Keemilisel reaktsioonil segad anorgaanilise aine happe või aluste vesilahusega. -Paljusid anorgaanilisi aineid (metalle, mineraale) saab viia lahusesse kasutades hapete või aluste vesilahuseid see on keemiline reaktsioon, mitte lahustamine. 9.Mis vahe on hüdrofiilsusel ja hüdrofoobsusel? Hüdrofiilsed, lahustuvad vees kergesti, moodustavad vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ei lahustu praktiliselt vees (õlid) 10.Mida näitab segamisreegel? -matemaatiline meetod aine hulkade arvutamiseks erinevate kontsentratsioonidega segude kokkupanemisel 11.Kuidas segamisreeglit kasutada lahuste lahjendamisel? -Lahuste lahjendamisel lahustiga ja 2 või enama kontsentratsiooniga lahuse segamisel saadava lõpplahuse kontsentratsioon arvutatakse segamisreegli abil: Kuna lõpplahuses lahustunud aine mass võrdub segatavates lahustes lahustunud aine masside summaga siis Segamise reegel: a*x+b*y=(a+b)*z
annaabi.ee 
