Meteoriidikraatrid Eestis
Kui
meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka
meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks,
kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks. Raudmeteoriidid
sisaldavad peale raua 5-30 % niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodustavad silikaatsed
mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine
tombuksikondreid. Segameteoriidikraatrite koostis on vahepealne. Meteoriitidel on korrapäratu
kuju, neil pole teravaid nurki, pinda katab õhuke sulamis koorik ning selles on madalad
lohukesed - regmaglüptid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale (sreibertsiiti,
olhamiiti). Meteoriitides leiduvate radioktiivsete või kosmioogeensete isotoopide uurimine
võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust. Suure massiga meteoriidid