kaudu) 1.Kuubiline. 2.Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone. Mineraalikujude üldised nimetused: isomeetrilised, tulpjad e prismalised, tahveljad, lehelised, nõeljad, kiudjad. Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju. Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud, mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat.
1. kuubiline 2. heksagonaalne (+ trigonaalne) 3. tetragonaalne 4. rombiline 5. monokliinne 6. trikliinne Mineraalide kuju vormid: 47 lihtvormi, kombinatsioone. Mineraalikuju üldisi nimetusi: isomeetriline, tulpjas e. prismaline, tahveljas, leheline, nõeljas, kiudjas. Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. 31. Kaks peamist keemilise sideme tüüpi mineraalides ja nende olemus. Iooniline ja kovalentne side. Mineraalides sageli segaside, valdab aga ioonilis-kovalentne struktuuriosakeste seostumise viis.
annaabi.ee 
