hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m
Nii näiteks olid Hiinas Nankingi linnas ulatuslikud rassirahutused 1987 - 1988. aastal. Alguse sai asi sellest, et ühel peol üritas mustanahaline välisüliõpilane tantsida hiinlannaga. Viimasel ajal on süüdistatud sageli idaeurooplasi, sealhulgas ka eestlasi, rassismis. Peamiselt on tegemist siiski viimaste harjumatusega suhelda teiste põhirasside esindajatega, kuna eraldatus on kestnud aastaid. Eestlased on juba ajalooliselt olnud rassilise segakoostisega rahvas. Keele on siia toonud algselt mongoliidsesse rassi kuuluvad soomeugrilased. Mongoliidseid tunnuseid on eestlastel alles jäänud väga vähe. Eestlased jaotuvad tänapäeval valge põhirassi raames : a) põhjarassi ehk atlandi- balti rassi ning b) b) idabalti ( valgemere - balti ) rassi vahel. 5 Põhjarass on Euraasia mandril levinud Suurbritanniast, Skandinaaviast, Põhja- Saksast kuni Läänemere idarannikuni
annaabi.ee 
