Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
(otsetõlkes ,,laulude laud"). Esimese Liedertafel'i rajas Carl Zelter (Mendelssohnide õpetaja ja
Goethe sõber) 1809. aastal Berliinis. See oli 24-liikmeline (ainult mehed luuletajad, lauljad,
heliloojad) eksklusiivne lauluselts, kus käidi koos ja istuti massiivse laua (Tafel) taga, koos lauldes
ning diskuteerides. Selle eeskujul asutati Liedertafel'eid kogu saksa kultuuriruumis (19. sajandi
keskel ka Eestis), mille tase siiski ei olnud nii kõrge kui Zelteri omal. Lauluakadeemiad
(segakoosseisuga) tegelesid palju oratooriumi ettekannetega, kuulus oli Berliini Lauluakadeemia.
Sajandi teisel poolel hakkas kooriseltside tase langema, eriti hariduspüüde ja ideede tähtsuse osas
ning alles jäi eelkõige seltskondlik külg. (Oma mõju oli selles ka 1848.-49. aasta
revolutsioonilainel, mille nõutud demokraatlikud ümberkorraldused jäid ellu viimata.)
Tallinnas asutati esimesed lauluseltsid 1820. aastatel lauluõpetaja ja Oleviste organisti Hageni
annaabi.ee 
