Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
tuvastati see liik Tartus ning Tartu ongi jäänud Eestis selle liigi ainsaks leiukohaks. Tiigi- ja
veekonna on mitmel pool Mandri-Eestis. Poola herpetoloogi Laszek Bergeri järgi (1967) ei
olegi veekonn iseseisev liik, vaid sigimisvõimeline hübriid, kes kujunes välja tõenäoliselt
pärast viimast jääaega emaste järvekonnade ja isaste tiigikonnade ristumise tulemusena. Eestis
moodustavad tiigikonnad liigipuhtaid kooslusi (Lääne-Eestis) ja koos veekonnaga
segakooslusi (Kesk- ja Lõuna-Eestis).
Ohustatud ja kaitsealused kahepaiksed
Eesti punases raamatus (1998) on 2. (ohualtid) kategoorias kõre, 3. (haruldased) kategoorias
rohekärnkonn ja harivesilik, 4. (tähelepanu vajavad) kategoorias mudakonn ja 5.
(määratlemata) kategoorias järvekonn. 2008. aasta veebipõhises Eesti punases raamatus on
äärmiselt ohustatute kategoorias rohe-kärnkonn, ohustatute kategoorias kõre, ohualdiste
annaabi.ee 
