Eesti uusaeg (1710-1900)
35
igapäevasesse kirikuelu juhtimisse ei sekkunud. Aste allapoole on konsistooriumid.
Liivimaal jääb alles ülemkonsistoorium, mis asub Riias (enne Põhjasõda oli
paiknenud Tartus). Allapoole Liivimaa ülemkonsistooriumist jäävad terve rida
konsistooriume (Tartus ja Pärnus on alamkonsistooriumid). 18. sajandil on lõplikult
selge, et konsistooriumis on nii vaimulikud kui ilmalikud, tegemist on
segakonsistooriumiga. Kõrgemate ametite jagamine ülemkonsistoorium saab
presidendi (direktori), kes on keegi maanõunike hulgast, ühesõnaga ilmalik persoon,
teiselt poolt vaimulike küsimuste juhiks on kindral-superintendent (soovituslik
kasutada nimetust ülemsuperintendent). Eestimaal toimub sõna otseses mõttes
revolutsiooniline muudatus. Kui läbi Rootsi võimu perioodi oli konsistoorium olnud
vaid vaimulik ja rüütelkondadel polnud kaasarääkimisõigust, siis nüüd, seoses
annaabi.ee 
