Onomastika, nimekorraldus
on omadussõnaline (Suur kaar, Pikk tänav).
Kõnesolev määrus on omapärane seepoolest, et juriidilisse keelde on püütud
panna üsna eriline keeleteaduslik analüüs, mis tegelikult ei võimalda väga
teravat piiri keelsuses tõmmata. Seejuures tehti määruses teadlik kompromiss
juhtudel, kus nime tuumaks on mingi teine nimi, vrd F. R. Kreutzwaldi tänav,
F. R. Faehlmanni tänav jms nimed. Rangelt keeleliselt võttes on tegemist
segakeelsete nimedega, mille esiosa (nime tuum) on võõrkeelne, liigisõna
(tänav) eestikeelne. Praktikas niisuguste nimede panekut ei soovitud otseselt
välistada, sellest ka sekundaarnimedes keelsusnõuete leevendamine.
Määruses on kasutatud väljendit "isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu
sellise nimi". Seda tõlgendades tahtis aga nt üks Asfako-nimeline ettevõte
katastriüksusele anda Asfako nime, seega tuleks sõnastust täpsustada.
4.2