KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960
tõus. Kehtestati piirangud kaupade ostmiseks. Nii ei võinud ühele isikule müüa
korraga üle 500 g võid, 2 kg nisujshu, 1 kg tangu või kruupe, 200g kohvi, 50 g ted.
Eestlastele sai peagi tuttavaks üks Nõukogude Liidule omane nähtus kaupade
krooniline defitsiit.
Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaadi järgmiseks sammuks oli hajutatud
kaupluste koondamine kaubandusorganisatsioonideks. 1941. aasta oktoobris loodi
Tallinna Toidukaubastu, Tallinna Tööstuskaubastu, Pärnu Segakaubastu, Narva
Segakaubastu ja Viljandi Segakaubastu. Loetletud organisatsioonid hõlmasid alguses
356 riigistatud kauplust.
6
Kaubandusorganisatsioonid ei piirdunud üksnes kaubandustegevusega, vaid tegelesid
ka väiketootmise ja remonditööga. Tallinna Tööstuskaubastu alluvuses oli 197
kauplust, neist suuremate juures olid töökojad kübarate valmistamiseks, õmblus-,
tisleri- või muude nõutavate pisitööde tegemiseks.