Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng
tunnetada, peame me tunnetatavat objekti kuidagi mõjutama ja alles objekti vastumõjust saame
teha vajalikke järeldusi, vahepeal on aga objekt meie mõju tõttu juba jõudnud muutuda. Aga ilma
objekti rahu rikkumata ei saaks me temast midagi teada. Määramatuse printsiip tundub olevat
vähemalt sama fundamentaalne loodusseadus kui energia jäävuse seadus või termodünaamika II
seadus (ehk entroopia kasvu seadus, mille võiks kokku võtta järgmiselt: kõik asjad lähevad
segagaduse ja segatuse poole).
Selline uudne lähenemine viis E.Schrödingeri ja P.Diraci uue füüsikateooria - kvantmehaanika
välja ttamiseni 1920-ndate aastate lõpul. Kvantmehaanika järgi pole osakestel eraldi
kindlaksmääratud koordinaati ja impulssi, mida võiks mõõta. Selle asemel kirjeldab neid suurusi
kvantolek, mis on kombinatsioon koordinaadist ja impulsist. Kvantmehaanilise osakese
liikumine erineb oluliselt osakese klassikalisest liikumisest. Kvantosakese liikumine on
annaabi.ee 
