Platon politeia
ma ja kaela pöörama ja kõndima ja vaatama valgusesse, ent kõike seda tehes tunneks valu ja ei suu-
daks sädeluste tõttu märgata neid, mille varje ta kord nägi, mis sa arvad, mida ta ütleks, kui keegi
räägiks talle, et tollal nägi ta tühisusi, ent nüüd, olles ligemal olevale ja pöördunud rohkem oleva
poole, näeb ta õigemini; ja siis, näidates talle iga möödujat, sunnib küsides vastama, mis see on?
Kas sa ei arva, et ta on segaduses6 ja usub, et tollal nähtu on tõelisem kui nüüd näidatav?"
,,Küllap," ütles tema.
,,Ja kui teda sunnitakse valgust vaatama, kas ei tunne siis tema silmad valu ja kas ei pööra ta tagasi
ega põgene nende [asjade] juurde, mille peale ta vaadata suudab, ja kas ei arva ta, et nood on näi-
datutest tegelikult selgemad?"
,,Nii see on," ütles tema.
,,Kui aga," kõnelesin, ,,keegi rebiks ta sealt jõuga kaasa, üles läbi klibuse ja järsu tõusu, ja ei laseks
annaabi.ee 
