Ajaloo õpimapp 6.klass
pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv
ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju.
Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid
mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel.
Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna
arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool
praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis
orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased.
ELATUSALAD
Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks
suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest, uba,
naerist, lina ja kanepit. Talude põllud paiknesid eraldi või kindlate
põlluribadena küla ühispõllul.
KIVIAEG
KAMMKERAAMIKAKULTUUR
III aastatuhandel eKr imbus Eesti alale ja naaberaladele uusi