"seesviibimiseks" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

tavaliselt ilma täiendava taldmikuta, vt. Joonis 2.42 (Veski 1948). 63 Joonis 2.42 Vundamendi lõiked: taldmikuta lahendus tugeva aluspinnase jaoks (vasakul) ja taldmikuga lahendus nõrga aluspinnase jaoks (paremal). Ehitusprojektide koostamise määruse (RT 41 – 1933 art. 332) kohaselt tuli ehitusprojekti seletuskirjas anda lahendus keldriseinte niiskuse vastu isoleerimise viiside kohta, juhul kui inimeste kestvaks seesviibimiseks määratud ruumide põrandapind asub allpool maapinda. Seetõttu võib olla keldrite niiskusisolatsioon tegemata kui esialgu ei olnud keldrisse eluruume planeeritud. Kõik elamiseks määratud keldriruumid pidid olema laitmatult isoleeritud niiskuse ja külmumise vastu ning ruumide põrandad ja seinad pidid olema kuivad (RT 59 – 1932, art. 495.). Vanemate käsiraamatute kohaselt pidi vundamendipealne hüdroisolatsioon olema järgmine: alusmüüri pealmine pind tasandati tsementmördiga 1:3