Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Tegelikult
võib näha, kuidas need kõige hilisemad tekstid mingis mõttes hakkavad Arbujalikule
värsikultuurile lähenema.
ARBUJAD
Nimi: antoloogia Arbujad 1938, koostaja Ants Oras
Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul
Viiding, Mart Raud.
On tähelepanuväärne, et ta arbujatest kui tervikust, on ikka päris palju kirjutatud.
Rühmitust kui sellist ei ole, aga mingi arbujate jutt käib koguaeg!
B. Kangro on esindanud n-ö seestpilku, uurimuslik hoiak mitte ainult mälestuslik. Uurijatest
eriti Karl Muru on tegelenud Arbujatega. Orase puhul võiks meenutada ka seda, et ta on
30ndatel anglofiilse traditsiooni maaletooja, on esimisi T. S. Elioti uurija. "Fausti" tõlge
polnud Orase ainuke soov, tõlkeid tuleb Arbujatega seoses, Fausti tõlkeid tuleb kaks: A.
Sang tõlgib ka ja tõlked valmivad paralleelselt. Anglosaksa kultuuritaust on uus
inglisekeelsest kirjandusest leiame Wilde'i mõjusid, aga neid ei ole väga palju.