Mikroobifusioloogia
kasvueelise happelist keskkonda taluvad bakteriliigid nagu Streptococcus mutans
ja Lactobacillus spp., mis produtseerivad piimhapet ja seeläbi soodustavad
hamba emailikihi lagunemist ning kaariese teket.
Parodontiidi puhul on keskkonna tingimuste osakaal põletiku tekkimises
vähem selgem. Kui hamba ja igeme vahel olevat biofilmi e. hambakattu pidevalt
ei eemaldata harjamise ja hambaniidiga, siis lõpuks võib ta tekitada organismis
põletikulise vastuse, mille käigus suureneb seerumisarnase eritise (gingival
cervicular fluid) hulk. Kuid see valgurikas vedelik võib olla toitaineks teatud
bakteritele (nt Porphyromonas gingivalis, Bacteroides forsythus, Treponema jne.),
kes muidu on hambakatus väheesindatud. Nende patogeenide paljunemisel
hakkavad biofilmis domineerima gram-negatiivsed anaeroobid, mis toodavad
hamba tugikudesid kahjustavaid proteolüütilisi ensüüme ning kutsuvad
127
annaabi.ee 
