Lätis ja Leedus. Esimene ulatuslikum sõjajärgne märtsi õhtuks kohaliku RJM operatiivgrup küüditamine viidi läbi 1948. aastal Leedus. Siis pide kogunemispunktidesse. Samaks ajaks deporteeriti 12 000 perekonda. Järgmisel aastal seadis ministeerium valmis ohvitseridest ja toimus suurküüditamine kõigis kolmes Balti seersantidest koosnevad reservgrupid, mida liiduvabariigis üheaegselt 1949. aasta märtsis hiljem ka kasutati (150200 inimest). tuli Eesti, Läti ja Leedu NSVst vastavalt NSV Konvoiväed (392. konvoipolk), raudtee Liidu Ministrite Nõukogu 29. jaanuari otsusele üksused (siseministeeriumi 61. raudteepolk) ja välja saata kokku 29 000 perekonda ehk üle 87 piirivalve (IL, 99
ahastuslaulu: «Omnes gurgites tui et fluctus tui super me transie-runt.» 2 Samal ajal hääbusid peakiriku sammaste vahel vähehaaval ka kirikuteenrite hellebardide rautatud varte kolksatused vastu põrandat ja need olid nagu tornikella haamri viimsed löögid hukkamõistetule. Läbi lahtijäänud uste võis rahvas näha tühja, mahajäetud, pimedat ja hääletut leinas kirikut. Hukkamõistetu püsis liikumatult oma kohal, oodates, mis temaga edasi sünnib, üks keppidega seersantidest pööras sellele magister Charmolue tähelepanu, kes kogu kirjeldatud stseeni kestel uuris peaportaali bareljeefi, mis ühtede arvates pidi kujutama Aabrami 1 9 9 ohverdamist, teiste järgi aga tarkade kivi tegemist, kus ingel sümboliseerib päikest, haokubu tuld ja Aabram ise alkeemikut. Polnud kerge teda sellest uurimisest lahti kiskuda. Lõpuks ometi pöördus ta ümber ja tema märguande peale astusid kaks kollases riides meest, timukasulased, mustlastüdruku juurde,
annaabi.ee 
