"seersantidel" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

See märkus oli teistele valgusekiireks. See tegi neile nähtavaks mustlanna nõrga külje, kust kallale sai tungida. Et nende hambad ta ilu külge ei hakanud, siis tormasid nad ta riiete kallale. «Jah, õige, väikseke,» ütles Montmichel, «kuidas sa ometi julged nii katmata rinna ja palja kaelaga tänavail ümber joosta?» «Su seelik on õudselt lühike!» lisas Gaillefontaine. «Mu kallis,» jätkas Fleur-de-Lys kaunis teravalt, «selle kullatud vöö pärast lasete ennast veel vahtkonna seersantidel kinni võtta.» 1 3 7 «Väikseke, väikseke,» sõnas Christeuil kalgi naeratusega, «kui sa varruka korralikult käsivarrele tõmbaksid, ei põleks see päikese käes nii pruuniks.» See stseen, kuidas need ilusad, mürgiste keeltega, ärritatud tütarlapsed tänavatantsijanna ümber väänle-sid ja käänlesid, oleks väärinud läbinägelikumat pealtvaatajat, kui seda oli Phoebus. Need graatsilised olendid olid nii ebainimlikud. Kahjurõõmsatena tuhnisid nad ta