V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
katkendlike, meeletute, lõdvalt seotud sõnadega. Kui ta viimaks vait jäi, kortsutas Tristan
1'Hermite kulmu, kuid seda ainult pisara varjamiseks, mis ta tiigrisilmadesse tuli. Ta sai
oma nõrkusest kohe jagu ja ütles lühidalt:
«See on kuninga tahtmine.»
Siis kummardus ta Henriet Cousini kõrva juurde ja ütles talle tasakesi:
«Tehke asjale ruttu lõpp!» Vahest tundis julm Tristan, et temagi süda palju vastu ei peaks.
Timukas astus seersantidega kongi. Ema ei avaldanud mingit vastupanu, ta ainult roomas
oma tütre juurde ja haaras tema ümbert kinni, teda oma kehaga varjata püüdes.
Esmeralda nägi soldateid liginevat. Surmahirm elustas teda ja ta hüüdis ütlemata õrnalt:
«Emakene, emakene! Nad tulevad! Kaitse mind!»
«Jah, mu kõige kallim, ma kaitsen sind!» vastas ema kustunud häälega, surus teda oma
kaissu ja kattis teda suudlustega. Kuidas nad seal mõlemad maas lamasid, ema oma kehaga
annaabi.ee 
