EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
kohal puu kujund; puu võib olla tema maailmas samastatud inimesega.
Oma kujunemisea loodusmälestustest üheks intensiivsemaks on Masing
pidanud osaduse tunnet koduõues kasvanud puudega. Ka hiljem elus ei
Eesti looduskirjanduse lugu 265
osanud ta leppida inimestega, "kellele tähendus luges enam kui puu ise"
(Masing 1996: 53).
Masinguga sarnasest, põlisrahvaste vahetut looduskogemust poeti-
seerivast hoiakust lähtub oma lühiproosas, nagu "Jää ja kanarbik" (1989)
või "Läbi metsa" (2000) Jaan Kaplinski. Samas moodustavad need tunne-
tuslikud-kogemuslikud loodustekstid Kaplinski žanriliselt ja temaatili-
selt mitmekesisest loomingust vaid väikse killu. Kaplinskilt leiab ka
väga ratsionaalse väljenduslaadiga loodusesseid, milles ta ei vaatle loo-
dust mitte kogemuslikult tasandilt, vaid eelkõige kui teaduse või kul-
tuuri objekti