Tanklate rajamine toimub aeglasemalt, kui autode tootmine. Paljudes riikides on vesnik auto kasutamine võimatu ,sest puuduvad tanklad. Tankla Tanklad maailmas Autode tootjad BMW, daimler AG, Ford, honda, hyundai, mazda, nissan, morgan, toyota, vw boeing ja smartfishi lennukid kasutavad ka vesiniku kütust. 2015 aastaks pidi vesinuku autod tootmisesse mienma ehk müüki. Los Angelese autonäitusel esitles Honda mudelit FCX Clarity, oma esimest seeriaautot, mis varustatud 134 hj vesinikul töötava mootoriga. Vesiniku ja hapniku vahelise keemilise reaktsiooni käigus vabanev energia paneb tööle elektrimootorid, mis viivad autot edasi. Auto on ka ökoloogiliselt puhas, sest väljalaskeks on tavaline vesi. Vesinikul töötav Honda FCX Clarity kiirendab 92 km/h kümne sekundiga ning maksimaalseks kiiruseks on 160 km/h. Jaapani kompanii esindajate sõnul jätkub 171-liitrisest paagitäiest vesinikust 430 km
Porsche 914-ga. 1970 saavutab võistlusauto Porsche 917 võistlusnumbriga 23 esimese Le Mans'i üldvõidu Porschele. 1973. aastal luuakse tänapäevani kõige võimsam ringraja võistlusauto. Selleks oli Porsche 917/30. Tema 5,4-liitrine 12-silindriline turbomootor arendas 1100 hj. Räägitakse, et teatud juhtudel oli võimalik võimsus ajutiselt tõsta ka 1700 hj peale. 1974 esitletakse maailma esimest turbomootoriga seeriaautot. Selleks on 3-liitrine 260 hobujõuline Porsche 911 Turbo ehk Porsche 930. 1975. aastal tuuakse turule Porsche 924. Ta oli küllalt erinev senistest Porschedest - tal oli vedelikjahutusega mootor ning see asus ees, mitte taga nagu senistel Porschedel. Kui tavapärastel esimootoriga autodel asus käigukast ka ees, siis Porsche lähtus ühtlasemast kaalujaotusest ning paigutas käigukasti taha. Sündinud oli üks parima kaalujaotusega sportautosid maailmas