SEEPIAD ELUVIIS Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seepia elutseb madalates merevetes. Ta eelistab liivase põhjaga piirkondi. Päeval lesib merepõhjas kivide vahel peidus. Tema värvus maskeerib teda suurepäraselt. Öösel ujub välja jahti pidama. TOITUMINE Öösiti püüab seepia kalu ja vähilaadseid. Tänu arenenud silmadele on ta võimeline hästi enda ümbrust nägema. Näeb ka endast tahapoole. Kombitsad on ujumise ajal ettepoole suunatud. Kui saak vastavas kauguses paikneb, sirutab seepia enda ette välja kaks pikka kombitsat, haarab nendega saagist ning tõmbab suhu, kus toit hõõrla abil peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamood...
Eriti märgatav oli see, et varasematel aastatel oli põhiline tähelepanu loodusel ning hiljem kaldus piltidel kujutatav inimeste poole. Austus looduse vastu asendus tema teostes surmaga. Varasematel aastatel eksperimenteeris Friedrich Kopenhaageni Akadeemias skulptuuriga, kuid see oli vaid lühiajaline faas. Peale Dresdenisse kolimist jätkas ta katsetusi teistes valdkondades (nt. Graafika, söövitustrükk e. ofort, puutöö). Hiljem proovis ta kätt tindi, akvarelli ning seepiatega. Friedrich jätkas tööd suures osas nende vahenditega kuni ta 1797. aastal tegi katsetusi õlimaaliga. Vanemaks saades, maalis Friedrich rohkem õlimaale. Mõned kunstiajaloolased seostavad seda muutust Friedrichi naise Caroline Bommeriga. Arvatakse, et kunstnik lisas oma maastikele rohkem figuure kui varem, sest ta mõistis inimelu, perekonna ja sõprade olulisust. Tavaliselt morn Friedrich jätkas maalimist uue avastatud õnnetundega. Kunstniku palett muutub kirevamaks.
pikkuseks. Müüdavad vähid on circa 10 cm. OGAJAS MERIVÄHK Sarnaneb homaarile , kuid tema koorik on okkaline . Tema inglisekeelne on spiny lobster. Sooja vett eelistav ogajas merivähk veedab tavaliselt aega kaljude või vetikate vahel . Ogajat merivähki võib leida aega veetmas Atlandi ookeanist , Aadria merest , Vahemerest ja Vaiksest ookeanist. KARBID Karbid kuuluvad limuste ehk molluskite hõimkonda ning on suguluses nii tigude kui ka tindikalaks hüütavate seepiatega. Karbid on maailmameres, samuti jõgedes ja järvedes üpris laialt levinud loomad, kelle liikide üldarv ulatub 15 tuhandeni. Maismaal karpe ei ela. Karbid, nagu kõik teisedki limused, koosnevad peast, kotikujulisest kerest ning jalast, mis kujutab enesest kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on iseloomulik tugev mineraalainest koosnev koda, mis sageli katab looma kogu keha. Seestpoolt toetub kojale mantel- nahakurd, mis ripub keha seljapoolelt külgedele alla
annaabi.ee 
