"Vesi" Toomas Raudam
juba saabunud.
Ka lugemine pole lakanud. Kes juhtub Dosel koolimajast mooduma,
niieb valgustatud akent ja rohelise kupliga lampi kardina taga. Passi-poiss
loeb, tema huuled vormivad i.ikshaaval, kuid tummal· sonu. Sel moel
lugemine votab aega.Kuid seal, kus elab tema, on aegaki.illalt. Ni.ii.id, kus
peaaegu terve piiev kulub ki.imblusele, jiiiib raamatute jaoks 00. Passi-
VESI
poisi jaoks on seepaev, tema oiseid retki raamatukokku ei valgusta mitte
taskulamp, vaid loomulik valgus, mis tuleb oost, seda heidavad paksud
kardinad ja tihedalt sulguvad uksed. Valgus lohnab sonniku jarele;
vanasti oli koolimaja asemel hobusetall, millele hiljem ehitati peale teine
korrus; all, kus asub raamatukogu, olid kunagi latrid, kus vasinud suksud
hirmust varisedes jargmist paeva ootasid. Passi-poiss tunneb neid; ta
naeb neid ja kuuleb. Need koik on lahinguratsud, sugavate haavadega