Kas on head ilma halvata?
on häid hetki ja on halbu hetki ja see teebki selle heaks.
Esimene päiksepaisteline ilm pärast pikka ja sombust talve, aasta esimene hetk, kus saab
mantli varna heita ja lühikeste varukatega kooli poole minna, esimene lumi pärast sügisesi
vihmu- kas suudaksime sellest kõigest rõõmu tunda, kui need oleksid igapäevased, alati
olemas? Elu on imeline ja see ei tohi muutuda iseenesestmõistetavaks. Hoovihm, mis tervitab
meid pärast pikka põuaaega mõjub kosutavamalt kui igapäevane seenevihm. Sõber, kes on
kaua eemal olnud, tundub mõnikord tähtsamgi sellest, kes iseenesestmõistetavana alati su
läheduses olemas on. Samas ei tohi me unustada ka neid, kes meid igapäevaselt ümbritsevad.
Kartes kedagi kaotada, hoiame temast kõvemini kinni, leiame tema jaoks aega ja tähelepanu.
Kellestki kord juba ilma jäänuna, mõistame oma vigu ning ei korda neid enam. Seega on
oluline hoida asjad tasakaalus: olla avatud uutele suurtele võimalustele, unustamata samas ka
annaabi.ee 
