METSAFÜTOPATOLOOGIA
Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta
kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk
lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid
eoslavasid.
Seened toodavad eoseid väga palju. Eosed levivad peamiselt tuulega. Vähesel määral levivad
eosed vee ja loomadega. Näiteks jalakasurma eoseid levitavad maltsaüraskid. Lehikseened
levivad nö ,,seeneussidega,, ehk putukate vastsetega.
Sobivates tingimustes idanevad eosed ruttu, välja arvatud püsieosed, mis on kohastunud säilima
pikka aega. Idanemiseks vajavad eosed niiskust, soojust (3o...40o C), keskkonna happesust ja
veidi hapnikku. Peale idanemist areneb nakatunud taimes seeneniidistik. Teatud aja möödudes
tekivad seenel eoseid moodustavad organid viljakehad (mitte kõigil seentel). Aeg taime
nakatumisest seenega kuni viljakehade tekkeni on eri seeneliikidel erineva pikkusega, mõnest
annaabi.ee 
