"seenestikule" - 1 õppematerjal

Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias

lagupuit ei asetata kasvavate puude jalamile, vaid viiakse ära. Seenestiku biomitmekesisust on kindlasti mõjustanud puisniitude ja teiste poollooduslike rohumaade pindala paljukordne vähenemine, maade kuivendamine ja ulatuslike karjääride rajamine viimase poolsajandi jooksul ­ selle kohta aga konkreetseid arvulisi andmeid pole. Söögiseente korjamise liigne intensiivsus ja kaasnev samblakatte ning mulla tallamine on seenestikule ebasoodsat mõju avaldanud ainult suure asustustihedusega maades, seal on korjamist ka piiratud. Eestis ei tohiks see veel probleemiks olla ­ välja arvatud väga haruldaste liikide osas, mille korjamine isegi looduskaitsealade sihtkaitsevööndeis on praegu seadustega keelatud. (Parmasto 2003) Kokkuvõte Eestis leidub rohkem kärbseseente liike, kui Austraalias. Kärbseseened vajavad niisket pinnast, seega kuivadel aladel neid ei kasva