EESTI SIILLASED
Tüvetükid on saetud ja viidud siit.
Ainult uurakil känd. Ja see oksariit.
Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid,
et risuriit murdub kui ragelev leib?
Läbi roostjate raagude, okkapuru --
mis mees sealt nii vapralt end üles surub,
et raginal laguneb koost kogu onn?
See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn.
SIIL
Toomas Kersalu
Pobiseb ja nuuskab nina,
aevastab ning turtsub aina
siilipoiss, kes sügismarus
korjab kokku talvevarud.
Võtab selga õunu, pirne,
tassib pessa seenesirme.
talvel suure külma aegu
siilipoiss peab pesas naeru.
Kuid ninake tal vesine -
vist riietus on kesine.
Karusnaha poodi tema
vahel võiks ka külastada.
Karvamantel ostku selga,
siis ei ihu külma pelga.
Soojad tossud jala otsas
sobima peaks hästi metsas.
Pakane kui paugub väljas,
Siilike ei ole näljas.
Kuuma teega ravib nohu,
marjadki on arstirohuks.
Kevadpäikse soojus teda
jälle kutsub askeldama.
Ära metsas siili sega,
Ta võib sulle haiget teha.
annaabi.ee 
