3)leukoplastid(värvusetud) sisaldavad varuaineid nt: tärklis võrdlus/mitokonder/kloroplast 1. Millistes rakkudes esined/nii looma kui taime rakus/taime rakus 2.kuju/ovaalne/ovaalne 3.mitu membraani esineb/2/2 4.kas sisaldab klorofülli/ei sisalda/sisaldab SEENERAKK *eukarüoot-päristuumne, on olemas rakutuum *heterotroofid-seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. *hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikus ehk Mütseeliks va pärmseened L-loomarakk, T-taimerakk, S-seenerakk, B bakterirakk Kas on prokaüoot või eukarüoot? L-eukarüoot T-eukarüoot S-eukarüoot B-prokaüoot rakumembraani olemasolu? L-on T-on S-on B-on rakukesta olemasolu? L-ei ole T-on S-on B-on Millest rakukest koosneb? L-ei ole rakukesta T-tselluloos S-kitiin B-polüsahhariidid tuuma olemasolu? L-jah T-jah S-jah B-ei kas sisaldab kloroplaste? L-ei T-Jah S-ei B-ei Kas fotosünteesib? L-Ei T-Jah S-Ei B-Ei
Eoskannad koonduvad ja moodustavad seenekübara all paikneva eoslava. Eoslava 3 tüüpi: 1. Eoslava eoslehekestel (kärbseseened ja sirmikud), 2. Esineb eostorukestena (puravikud ja tatikud), 3. Esineb ogajate narmastena (narmikud ja põdramokad) Eostega paljunemisel arenevad eostest esmalt seeneniidid ehk hüüfid, ühe tuumalised seeneniidid peavad omavahel ühinema. Tekivad kahetuumalised rakud seeneniidistikus ja sellisest seeneniidistikust arenevad viljakehad. Eostega paljunemine taimedel Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad. Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon, isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n)
Branhüomükoosi tekitajaks on alamate klorofüllita taimede hulka kuuluv seen Branchiomyces sanguinis. Seen koosneb tugevasti hargnenud, vaheseinteta niidistikust, läbimõõduga 915 mikromeetrit. Seeneniidistik tabandab üksnes veresooni, 8 lokaliseerudes arterites, veenides ja kapillaarides. Veresoonte seinast läbitungimisel seene kasv seiskub. Seeneniidistikus moodustuvad spoorid, mis võivad paikneda nii üksikuna kui ka rühmiti ning on vajalikud paljunemiseks. Branhüomükoosi haigestuvad paljud mageveekalad, kuid kõige vastuvõtlikumad on karpkalad. Viimasel ajal on täheldatud ka vikerforellide ja siigade tabandumist.Branhüomükoos on suveperioodi haigus ning haiguspuhangud esinevad kõige soojemal ajal, kui veetemperatuur püsib üle 20 °C. Seepärast esineb karpkalakasvatuse põhjapoolsemais piirkondades seda haigust harva
annaabi.ee 
