Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
jt. 2000). Austraalias ei esine.
1.3.5 Roosa kärbseseen
Sageli esineb meil veel okas- ja segametsades juulist alates
roosat kärbseseent(A. rubescens(Pers.: Fr.)Gray); kübar on tal punakas-, kollakas- kuni
hallikaspruun, alati roosaka või lihapunakavarjundiga, enamasti ebaühtlaselt värvunud, alati
kübaraga sama värvi näsajate ebemetega; jalal iseloomulik valge lai rihveljas rõngas, jala alus
roosakas, tupp kontsentriliste ebemeliste vöötidena; seenelihaheleroosakas, eriti kübaranaha all;
värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt.2000). Austraalias puudub.
1.3.6 Hall kärbseseen
Välimuselt on roosa kärbseseenega sarnane hall kärbseseen(A. spissa(Fr.) P. Kumm.), mille kübar
aga on pruunikashall, sileda (mitte rihvelja) servaga,ebemed valged või hallikad, seeneliha ja jala
alus valged (pole roosad), pealt rihvelja rõnga alakülg hallikas;kasvab liivastes okas-, leht- ja
annaabi.ee 
