Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
mürkseeni, millede mürgisus ka peale kupatamist ei kao. Eestis (Põlva ja Tartu
maakonnas läbiviidud uuring näitas, et aastas korjati ühe uuringus osalenud leibkonna
poolt keskmiselt 87 l metsamarju, millest enda tarbeks kasutati 23 liitrit. Linnaelanikud
kasutasid enda tarbeks keskmiselt 4 l seeni ja maaelanikud 19 l seeni leibkonna kohta
(Kaimre, 2000). Mõningates maapiirkondades on tänapäeval (äärealad) suvisel ajal
marja- ja seenekorjamine oluliseks sissetulekuallikaks.
Metsamarjadest on olulised:
Jõhvikad, nende saagikus võib ulatuda 500-600 t ha -1 (rekordsaagid kultuuris isegi
2000 t ha-1).
Pohl - on nii metsamari, kui ka ravimtaim. Saagikus tavaliselt 250-250 kg ha-1.
Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5. Suurema liituse
korral saagikus langeb. Raviotstarbel kasutatakse ka võrseid ja lehti, peaks aitama nohu
ja külmetuse vastu.
Mustikas, nii nagu ka pohl on marja- kui ravimtaim
annaabi.ee 
