Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam.
veekeskkonna füüsikalised ja keemilised omadused näit. temperatuur, ümbritseva pinnase omadused, hapniku kontsentratsioon vees, mõjutavad kõikide organismide elutegevust selles ökosüsteemis. 2 Ökosüsteem Milliste näitajatega saab iseloomustada ökosüsteemi? Ökosüsteemi saab kirjeldada = iseloomustada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse põhjal. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime, looma, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi
annaabi.ee 
