Eesti loomastik. Selgrootud
Tõugud on
jalutud. Mõned liigid asustavad elavaid puid ja on seega ohtlikud metsakahjurid. Vastsed
närivad oma käigud risti emakäiguga, seetõttu moodustuvad igale liigile iseloomulikud
käikude mustrid. Noor mardikas närib end välja läbi koore. Enamasti on igal liigil kitsas
ökoniss, st. liik elab kindlal puuliigil ja puu kindlas osas (juurtel, okstes, lamaval tüvel,
seisval tüvel, koores, koore all, puidus jne). Puiduüraskid kasvatavad käikudes
kaasatoodud Ambrosia-seenekest, millest siis toituvad. Seen muudab käikude seinad
mustaks, nagu oleks augud puu sisse peene traadiga põletatud.
Selts: Liblikalised Lepidoptera
Liblikad on väga erineva suurusega (tiibade siruulatus 3-280 mm) putukad. Ühiseks
tunnuseks on tiibu katvad soomused. Tiibu on kaks paari, mõnedel liikidel on need väga
suured ja laiad, mõnede liikide emasliblikatel aga tugevasti redutseerunud. Osal liikidel
annaabi.ee 
