Puuseened
Esmalt
kasvatati neid puupakkudel, kuid 1950. aastal võeti kasutusele lehtpuude
saepuru, mis tunduvalt kiirendas saagi valmimist. Hiljem leiti, et kõige kiirem
on kasv tera- ja kaunviljapõhu, rapsivarte, aganate, peedi- ja roosuhkru
tootmisjääkide, kohvipaksu, teejääkide või isegi pappkarpide, kartongi ja vanapaberi peal.
Nüüd on kasutusele võetud austerservikute tüvesid (sorte), mis kasvavad ka okaspuude
saepuru ja laastude peal.
Kui seenejuuretis on kvaliteetne, pole edasiseks tootmiseks eriti palju teadmisi vaja, kuid
teatud reegleid tuleb siiski arvestada.
Esimene reegel: mida toitaineterikkam on tooraine, seda hoolikamalt tuleb puhtust pidada ja
kasvukeskkond pastoriseerida või isegi steriilida. Põhu ja saepuru puhul piisab nende
ülekallamisest keeva veega ning paaritunnisest kuuma vee all hoidmisest enne nõrutamist.
Jahtunud toorme sisse segatakse ühtlaselt umbes 4-5 % seenejuuretist, milleks tavaliselt on
annaabi.ee 
