Elavhõbe
Viljaterades sisalduvad orgaanilised elavhõbedaühendid sattusid
leiva ja linnumunade koostisse ning toiduga inimorganismi. Mõne aja pärast algasid inimestel
haigusnähud ja mürgistatute arv kasvas Iraagis laviinina. 1972. aasta algul raviti ametlikel
andmeil haiglates 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. teistel andmetel ulatus mürgistatute
arv kümnetesse tuhandetesse. 1940. aastal alustati Rootsis teravilja puhtimist
elavhõbedaühenditega. Nii oli võimalik efektiivselt hävitada seemneviljas kahjulikke
mikroorganisme. Aasta-aastalt puhtimine laienes. Järgmisl aastakümnendil aga hakkas
lindude arvukus vähenema ja 1960-ndail aastail märgati faasanite ja põldpüüde haigestumist
ebatavalisse haigusse: linnud lonkasid ja kannatasid tasakaaluhäirete all. Vähenema hakkas ka
kulliliste arv, kes küttisid teraviljasööjaid linde. Hukkunud lindude organismis avastati
elavhõbedaühendeid. Tuvastati, et lindude surma põhjustasid puhitud seemnevilja
elavhõbedaühendid