Puuviljad ja pähklid
Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja
Itaalia.Granaatõunaistandikke leidub ka endise N Liidu lõunaosas.
Granaadipuu kasvab rohkem põõsa kui puukujulisena 5-8 m kõrguseks. Granaatõunaks
ehk granaadiks nimetatav vili on botaaniliselt tegelikult ebamari. See on ümmargune,
kuni 10 cm läbimõõduga, kollakaspruuni kuni sarlakpunase, umbes 5 mm paksuse sileda
nahkja kestaga ja võib kaaluda kuni 500 g. Viljas on arvukalt umbes 7 mm pikkusi ja 1-2
mm jämedusi seemneteri. Iga seeme on ümbritsetud pehmelihalise, klaasjalt läbipaistva,
helepunase, mahlase, magus-aromaatse ümbrisega. Arvukate granaatõuna sortide hulgas
leidub aga ka selliseid, millel seemneteri ei olegi ja on arenenud vaid lihakas
seemneümbris.
Põhilisteks Euroopa turgude varustajateks granaatõuntega on Hispaania, Itaalia jt
Vahemeremaad ning Iisrael. Vili on võrdlemisi hästi trasporditav ja säiliv. Säilitamisel
muutub vilja kest kõvemaks ja tugevamaks ja hoiab sisu värske