-toitumisega seotud (vitamiinide, aminohapete puudus, toidutoksiin jne.) Keemilised teratogeenid: -ravimid (antibiootikumid, rahustrid, uinutid) -alkohol ja narkootikumid -olmekemikaalid (liimid, lakid, värvid) Füüsilised teratogeenid: -mehhaanilised traumad (põrutused, löögid, surve, vibratsioonid) -alajahtumine ja kuumarabandused -kiirgused (rötgen, UV-kiirgus) 19. Rasestumisvastased vahendid ja meetodid. (vajab täiendamist) *Barjäärimeetod (kondoom)- sperma jääb seemnepurskel kondoomi, 98% efektiivne *Hormonaalsed vahendid (pillid, tuperõngas, plaaster)- pärsivad uue raku küpsemist ja ovulatsiooni, 98% efektiivne *Emakasisesed vahendid (vaskspiraal, hormonaalne spiraal) *SOS-pill- pole mõeldud pidevaks kasutamiseks, võetakse pärast kaitsmata vahekorda, 80-90% efektiivne *Hormonaalsed vahendid (preparaatsüstid)- iga 3 kuu tagant tuleb teha uus süst *Katkestatud suguühe- nõuab suurt kogemust ja enesekontrolli, eelspermas võib ka erituda
2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal. Ühe seemnepurskega eritub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 1) Naistel paikneb enamik suguelundeid keha sees. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt mehest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. 1.4 Naise alakehas asuv emakas on lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. 1