Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb Nektari saavad nad õiest kätte spetsiaalse keelekesega Kimalase vaenlasteks on inimesed ja loomad, kes nende pesa lõhkuda võivad, neid endale toiduks otsivad või kemikaalidega reostavad. Pesa kaitsevad kimalased oma vaenlast nõelates.
lata allesjäänud toitepiima. Kui kupu põhjas on Munasarjad paiknevad tagakehas ja koosnevad paljudest munatoru- Mesilasema pärast ema väljumist toitepiimajääke, annab dest. Headel emadel võib olla 300–350 munatoru. Arenemisjärk arenemine (ööpäevades) see tunnistust, et emal on olnud küllaldane Seemnepaun on 1,5 mm läbimõõduga ja mahutab ca 5 mg spermat, Muna 3 söödavaru ning et kõik tema elundid on saa- millest peab jätkuma kogu mesilasema eluajaks. Ema paarub korraga Vagel 5 nud hästi välja areneda. paljude (8–14) leskedega, ja nende sperma asub seemnepaunas kihiti. Eelnukk 2 Kaanetatud kupus (eelnuku- ja nukustaadiu- Mesilasema paarub lesega õhus lennul
annaabi.ee 
