Sõnajalg kivis
Sõnajalgtaimed on iidsed taimed. Karboniajastul moodustasid nad enamiku maakera
taimkattest.Seetõttu leidub neid palju kivististes. Sõnajala tüve viltuses ristlõikes võib näha
kirjatähtede kujutisi. Sellest on tulnud taime nimetus läänemeresoome keeltes. Sõnajalg on
leidnud koha ka rahvapärimuses. Tähtedest sõnajala tüve ristlõikel võivat välja lugeda oma
tulevase nime. Euroopas (s.h. Eestis) on levinud uskumus, et jaaniööl puhkeb sõnajalg õide.
Kes õiest pudeneva kuldse seemneiva kätte saab, leib õnne ja vara. Õie leidmine ja koju
toomine olevat aga raske, kuna seda takistavad kurjad jõud.