Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
(maltsad) või seemned sarnanevad puhastustehniliste võtete jaoks mingite kultuurtaimede
omadega (rukkiluste, lina-kirburohi, äiakas). Seemnete hulk on umbrohtudel väga suur ja
idanemine ebaühtlane, võides püsida aastakümneid (mulla umbrohuseemnevaru). Ka
praegusaegsete herbitsiidide kasutamine on osutunud mõnedele umbrohtudele levikut
soodustavaks - nii levivad herbitsiididega mürgitatud raudteedel suhteliselt mürgikindlad
kanada õnnehein ja pihkane ristirohi, seal valmiv tohutu seemnehulk leiab kiiresti tee ka
ümbruskonna põldudele ja aedadesse. Kanada õnnehein on osutunud suurtes marjaaedades
väga ebameeldivaks umbrohuks.
Vastavalt mullastiku omadustele kasvavad põldudel erinevad umbrohud - nii on lubjarikastel
aladel väga tavaline põldsinep, Kagu-Eesti happelistel muldadel domineerib tema asemel
põldrõigas. Vähem on kliimast sõltuva levikuga umbrohtusid - vaid saarte ja lääneranniku
põldudel esineb põld-varsapõlv
annaabi.ee 
