Leht, vili, õis ja seeme
Viimast peetakse primitiivsemaks.
Sünkarpses sigimikus võib platsentatsioon olla kas
parietaalne, kui seemnealgmed kinnituvad sigimiku seinale nendes kohtades, kus viljalehed on kokku kasvanud
(parakarpses sigimikus) või tsentraalne, kui seemnealgmed kinnituvad sigimiku keskosas olevale sambale (lüsikarpne
sigimik).
Platsentatsioonitüübi hõlpsamaks tuvastamiseks uuritakse juhtkimpude asetust viljalehes. Reeglina on ühel viljalehel
kolm roodu -- keskmine ja kaks külgmist. Seemnealgmetesse suunduvad juhtkimbud algavad harilikult külgroodudest.
Tsentraalse platsentatsiooni puhul paiknevad külgmised juhtkimbud sigimiku keskel, floeem seespool ja ksüleem
väljaspool.
Seemnealgmeid on igas seemnepesas kas
üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.);
kaks, näiteks madaral (Galium sp.);
kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või
mitu, näiteks magunal (Papaver sp.).
Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu
annaabi.ee 
