valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks. Calvini tsükli reaktsioonide (Pilt 1 lk 3) vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. (Sarapuu 2002) Taimed kasutavad glükoosi energiaallikana kuid on võimelised seda muundama ka teisteks aineteks. Üks tähtsamaid selliseid aineid on näiteks tselluloos, mida kasutatakse taimeraku seinte ehitusmaterjalina. Teine tähtis aine on tärklis mis paikneb seemetes ja säilitusorganites toiduvaruna. (Varrak 2008 ). Pilt 1. Calvini tsükkel (http://blogs.mtlakes.org/weeasthonorsbiology/page/13/ 16.10.12) 4. Hingamisprotsess ja põlemine Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks. Enamiku organismide rakkudes toimub hingamisprotsess, mille tulemusena moodustub süsihappegaas, mida heterotroofse toitumisega rakud ja organismid ei ole suutelised uuesti orgaanilise aine koosseisu siduma.
Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, lahustuvad orgaanilistes lahustes. Lipiidid jagunevad neljaks: neutraalsed lipiidid ehk rasvad, fosfolipiidid, vahad ja steroidid ehk tsükklilised lipiidid. Lipiidi molekul koosneb enamasti glütseriinist (hüdrofiilsed) ja rasvhappe jääkidest (hüdrofoobsed). Biofukntsioonid: - energeetiline - struktuurne (membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist) - varuaine (varurasv loomadel, õlid seemetes) - bioregulatoorne (avaldub lipiidse ehitusega hormoonides) - kaitse (naha alune rasvkude) - ainevahetuslik (vee varud, kaamel ja koliblikas) - lahusti (a- ja d-vitamiinid, mürkainete lahustamine) Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli nukleotiidi: A (adeiin), C (tsütosiin), G (guaniin)
annaabi.ee 
