"Vesi" Toomas Raudam
meie silmad latemad, mis valgustavad koobast, kuhu me oma ullatuseks
oleme sattunud, oleme seda kartnud ja tahtnud, nuud on see juhtunud:
oleme pool-sumud, pool-elus.
Pikematel distantsidel tombas Passi-poiss ennast konksu, vottis
katega jalgade umbert kmni ja vajus basseini pohja. Ta oli vasinud, ta
puhkas vee all; suust tousid mullid. Tal oli seal hea olla! Nii ka lugemisega:
loetakse (ja vist ka kirjutakse) iseenda jaoks, puhatakse, kuj ollakse
vasinud, kuigi seekuskilt valja ei paista - olete kumatud ja kurb seal, kus
teised on roomsad, teie È>È> on teiste paev.
Sugavale,ikka sugavamale!Ka sUs,kuj puutute pohja - pohi on
pohjatusepohipohjus.
Kui ta pinnale tousis, olid teised juba lopetanud. Kuid temale ei
tahendanudseemidagi, aeglastetommetegakuhveldasta vett, kuni sein
TOOMASRAUOAM
ette tuli. Seejiirel pooras ta ennast rahulikult i.imber, ikka rohkem vee all
kui vee peal, ja jiitkas ujumist; ta nautis vett, vesi andis talle liibipaistvuse
annaabi.ee 
