Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
(1)
5.2 Vaeste olukord
Ühiskonna heaolutaset näitab vaesteabi ja haigehoolduse olukord. Seekide ja hospidalide asukate
elutingimused määrasid sotsiaalse seisundi alampiiri- võib eeldada, et keskmine linnaelanik ei
elanud halvemini. Seegimajades leidsid keskajal peavarju ja hoolitsust nii haiged, vanurid kui ka
kerjused. Kõik Tallinna seegid olid linna halduses, välja arvatud dominiiklaste ja vahest ka
tsistertslaste kloostri juures asuvad hospidal, mis allusid kloostrile. Seekidele kuulus mitu
linnalähedast küla, mille talupojad kandsid hospidali heaks koormisi. Milline oli seegi elanike
toidusedel, selle kohta on keskaja Tallinnast vähe andmeid. Jaani seegi kodukorrast võib välja
lugeda, et toidu hulka kuulusid liha, kala, leib, õlu, aga ei enamat. Kõige järgi otsustades pidid
seegid olema suhteliselt hästi varustatud lihaga, seda andsid talupojad koormiseks, liha nõuti ka
tasuks seeki vastuvõtmise eest. (1)