2. Diferentseeritud skeem.
Iga kuumaks i-s kuus arvutatakse valemiga: s_i = f + p_i, kus
f = c / n - põhiosa tagastamise summa (kuus on üks ja sama)
- laenu summa
n - periood (kuud)
p_i - protsentide summa i-s kuus
p_i = (c - f * (i - 1)) * p / 12 , kus i - jooksva kuu number
p - aasta intressimäär
side summa kahaneb iga kuuga - järelikult, üldine
b summeerida iga kuumaksuga.
Ülesanne 1
Goal Seeki kasutamine. 1. Annuiteetne skeem
Nimed on määratud! Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumak
Annuiteetne skeem kus a = 1 + p / 12 - jada tegur
1) Arvutada kuumakse antud andmete alusel. Sümbol ^ ("katus":
mitteteadmisest ja De Coniecturis ehk Oletustest ja De Visione Dei ehk Jumala nägemisest 6. Millise kõrge tiitli sai Nicolaus Cusanus 1448. aastal? V: kardinali 7. Kellega oli Nicolaus Cusanus ägedas konfliktis? V: Tirooli hertsogi Sigismundiga 8. Mis linnas Nicolaus Cusanus suri 1464? V: Todi linnas, Kesk-Itaalias 9. Kuhu on Nicolaus Cusanus maetud? V: Rooma, San Pietro in Vincoli kirikusse 10. Mis istandusest saadava tuluga majandas Nicolaus Cusanus Püha Nicolause seeki ja mis toimib nii ka praegu samas kohas asuva vanadekodu majandamisel? V: viinamarjaistanduse tuluga 11. Kas paljusus ja ühtsus välistavad teineteist Nicolaus Cusanuse meelest? V: ei, vaid hoopis kuuluvad kokku 12. Kes on maailmakõiksus ja absoluutne maksimum, kelles kõik vastandid ühtivad Nicolaus Cusanuse meelest? V: Jumal 13. Kas Nicolaus Cusanuse meelest on maailm lõpmatu või piiridega? V: lõpmatu 14
tsistertslaste kloostri juures asuvad hospidal, mis allusid kloostrile. Seekidele kuulus mitu linnalähedast küla, mille talupojad kandsid hospidali heaks koormisi. Milline oli seegi elanike toidusedel, selle kohta on keskaja Tallinnast vähe andmeid. Jaani seegi kodukorrast võib välja lugeda, et toidu hulka kuulusid liha, kala, leib, õlu, aga ei enamat. Kõige järgi otsustades pidid seegid olema suhteliselt hästi varustatud lihaga, seda andsid talupojad koormiseks, liha nõuti ka tasuks seeki vastuvõtmise eest. (1) Vaeste olukorra hindamisel ei tohi unustada, et vaesus oli keskaja ühiskonna lahutamatu osa, see oli usuliselt ja eetiliselt õigustatud, selles ei nähtud sotsiaalset pahet, seda ei võetud kui pealesunnitud olukorda, millest tuleb püüda välja rabeleda. Seepärast ei tehtud keskajal ühtegi katset kerjuste olukorda oluliselt parandada, neid toideti ja anti riided selga, kõik ülejäänu aga jäi endiseks. (1)
annaabi.ee 
