TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA
6. KOKKUVÕTE
Ma olen väga rahul oma valitud teemaga ja ma arvan, et ma täitsin oma eesmärgid. Ma tean
nüüd, kuidas on eestlased seotud Tšernobõliga ja tänu nendele intervjuudele sain ma ise
Tšernobõlist palju rohkem teada.
Olen tegelikult päris üllatunud sellest, kui palju teavad eestlased Tšernobõlist, kuna enamus
küsitlustele vastanuist vastasid õigesti.
Ainukene asi mis on mu südamel, ma ei saanud teada, mis seal tegelikult juhtus. Kuidas sai
tegelikult seekatastroof alguse ja mis on need asjad mida siiamaani varjatakse. Seda ei tea keegi.
Lisaksin siia lõppu Helle Tiikmaa sõnad, mille üle ma tõsiselt mõtlema jäin.
„Milleks? Me teame, kui palju mehi saadeti kordusõppustega Tšernobõli. Aga me ei tea, kui
palju lapsi jäi Tšernobõli pärast sündimata ja kui palju tegusid jäi tegemata. Ei ole õige ehitada
oleviku, mineviku ja tuleviku vahele vaikusemüüri, sest unustada on lihtsam kui meeles pidada.
Vähem valus, vähem kulukas