2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna pinnaga ning lastakse seejiirel vabalt langeda taignasse. Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei
q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8 cmt' Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit proovikeha mass Shus m:68,58 g proovikeha mass vedelikus m1 :42,8 g vedeliku tihedus pu: 1 glcm3 6&58- 42'8
Tal oli seal hea olla! Nii ka lugemisega: loetakse (ja vist ka kirjutakse) iseenda jaoks, puhatakse, kuj ollakse vasinud, kuigi seekuskilt valja ei paista - olete kumatud ja kurb seal, kus teised on roomsad, teie È>È> on teiste paev. Sugavale,ikka sugavamale!Ka sUs,kuj puutute pohja - pohi on pohjatusepohipohjus. Kui ta pinnale tousis, olid teised juba lopetanud. Kuid temale ei tahendanudseemidagi, aeglastetommetegakuhveldasta vett, kuni sein TOOMASRAUOAM ette tuli. Seejiirel pooras ta ennast rahulikult i.imber, ikka rohkem vee all kui vee peal, ja jiitkas ujumist; ta nautis vett, vesi andis talle liibipaistvuse ja neutraalsuse. Ka viiljas, maa peal niigi ta viilja nii, nagu poleks ta veest viilja tulnudki, samad ri.itmid liibistasid ta keha, kuigi olid ni.ii.id peidetud sammudesse,mis mootsid maad kodu ja basseini vahel, kuhu ta alati teel cli, kaenla all rullikeeratud riitt; tem a liigutused olid ki.ill monevorra
tiihili-ud. Killustiku puistetihedusemneraDiskskasutataksesilinddlist anumat,mille korgus vordub labim66duga.Anuma suurusevalik s6ltubkillustiku tra iilemisestm66test,s.t killustiku, mille tera iilemine m6de on 8mrn,puistetihedusmAiralakseanumasmahuga5 liitrit, killustiku, mille iilemine m66deon l6mm, puistetihedusmiiiiratakseanumas mahuga10 liitritjne. j a seejiirel Killustik puistatakseanumasse10cmkdrguselkultjag4 tasandatakse kaalutakse. I i'-ie l arvutataksevaleoist: Killustiku puistetihedusPopr| I I tl- | h ' - h , popx= r, kus m1- killustiku ja anumamass[kg], m - anumamass[kg], V - anumamaht [m3]- Puistetihedusmdirataksekakskorda kusjuuresiga kord v6etakseuus koguskillustikku. Erinerus kahemaammisevahel ei tohi olla suuremkui 209. Suuemateerinevuste
annaabi.ee 
